Kuidas valida õiget soojustusmaterjali? Soojustusmaterjalide võrdlus ja juhised valiku tegemiseks

Kuidas valida õiget soojustusmaterjali?  Soojustusmaterjalide võrdlus ja juhised valiku tegemiseks

Kuidas valida õiget soojustusmaterjali?

Soojustamine võib olla väga lihtne, aga selle võib ajada ka väga keeruliseks ning kahtlemata soojustamine sõltub väga palju hoonest, mida soojustatakse. Kui on lihtne hoone siis on ka soojustamine lihtsam ning uute keeruliste hoonete puhul on soojustamine, ventilatsioon, küte kõik ühtselt tervikuna vaadeldav ning väga rangelt paigas. Kuna uued majad tehakse aurukindlad siis on oluline ventilatsiooni tagamine. Lihtsamatel puumajadel, metsamajadel, kus on loomulik või vannitoas ka natuke aidatud ventilatsioon on soojustamine oluliselt lihtsam.

Eks iga tootja kiidab oma materjali, Isover ütleb, et nende klaasvill on kõige parem, kivivilla tootja ütleb, et kivivill on kõige parem, EPSi tootja promob EPSi ja PIR tootja PIR-i.

Homer müüb kõiki erinevaid soojustusmaterjale ning meie anname adekvaatset nõu lähtudes tehnilistest andmetest ning hindadest. Soojustusmaterjal, mis sobib kõikjale ei sobi kuhugi või on liiga kallis ja ebapraktiline. Tuntud soojustusmaterjalide brändid on juba aastaid võtnud liigkasumit müües tooteid palju kallimalt, kui täpselt samade tehniliste näitajatega analoogide puhul, kuid tuleb tõdeda, et tarbija on saanud viimaste aastatega väga teadlikuks ning see on sundinud vanu turul olijaid ka omi hindasid langetama, mis on lõpptarbijale ainult kasuks tulnud.

Kui sa ei tea mis on:

  • R väärtus
  • U väärtus
  • soojajuhtivustegur
  • m2 hind
  • m3 hind
  • pakihind

Siis oled potentsiaalne ohver, kes võib kuni kolm korda kallima hinnaga soojustuse osta.

Küsi lisainfot projekt@ehomer.ee või telefonil 6007207

Erinevate soojustusmaterjalide võrdlustabel, soojajuhtivusega (lambda = 0,022-0,040W/mK)

 

Recticel 0,022  

Paroc Extra 0,036

Rockwool superrock 0,035

Knauf Naturboard 0,037

Isover KL33 0,033

Ursa 40

Soojajuhtivus (Lambda)

0,022

0,036

0,035

0,037

0,033

0,040

Kokku pressitavus (tran kulu)

1

1,3

2

3,3

1,95

5

Turuhind km-ga (€/m3)

160

36

34.8

30.5

48.5

21.8

Seina

X

X

X

X

X

-

Katusele

X

X

X

X

X

X

Kaldpinnale

X

X

X

X

X

X/-

Välisfassaadi

X

X

X

X

X

-

Põrand/vahelagi

X

X

X

X

X

X

Kandev põrand

X

-

-

-

-

-

Krohvitud fassaad

-

-

-

-

-

-

R=1, paksus meetrites

0.022

0.036

0.035

0.037

0.033

0.04

Hind

3.52

1.30

1.22

1.13

1.60

0.87

Hinnavahe soodsaimast %

303.66972

48.623853

39.678899

29.415138

83.543578

0

Hinnavahe kordades

3.03

1.48

1.39

1.29

1.83

1

Tabelis toodud HIND on kõikidel materjalidel täpselt identse soojapidavuse korral (R=1), see tähendab et materjalid on erinevate paksustega, aga täpselt sama soojapidavusega on antud lahendus. Selle teisenduse abil on viidud KÕIK tabelis olevad soojustusmaterjalid võrdsele tasemele soojapidavuse osas. See oleks umbes, sama, et kui kõik autod sõidavad kiirusega 100km/h, siis milline oleks kütuse kulu.

 Hinnavõrdlus näitab, kui palju peab klient maksma saavutamaks sama soojapidavust erinevate materjalidega.

R on materjali soojatakistus ja sõltub materjali paksusest ja soojajuhtivustegurist(see on konstant). Kui me muudame materjalide paksust vastavalt soojajuhtivustegurile siis on võimalik viia kõikide materjalide R väärtus võrdseks, mida me tegime antud tabelis, ehk kõik materjalid on identsete soojapidavusomadustega. Vastavalt sellistele tingimustele on koostatud ka vastav tabel ja hinnavõrdlus.

NB! Infoks, et EPS 50 jääb Paroc Extraga samasse suurusjärku.

Soojustusmaterjalide hinnad ja kasutusvaldkonnad:

Mineraalvillad vajavad lisaks tuule ja või aurutõket sõltuvalt konstrukstiooni osast kus neid kasutatakse. PIR ja EPS neid eraldi juurde ei vaja, see on nende eelis.

Kõige soodsam on kasutada klaasvilla rull ja plaat materjale. Kuid, kui eesmärk on saavutada suur soojapidavus ning ruumi on konstruktsioonis piiratult, siis tuleks kaaluda PIR kasutamist, mis on kordades kallim, kuid võimalik saavutada hea soojapidavus õhema materjalilga. Hea uudis on see, et 3-4 aastat tagasi tehtud võrdluses oli PIR plaadiga lahendus 5,4 korda kallim siis täna on see vahe vaid 3 korda.


Mõningad müüdid soojustusvaldkonnas, mis peavad/ei pea paika?

Aastate jooksul oleme kokkupuutunud erinevate müütidega soojustusmaterjalide kohta, milledele oleme palunud selgitust omaala spetsialistide käest ning teinud vastavalt spetsialistide selgitustele oma poolsed järeldused, mida võiksid inimesed arvestada kui hakkavad oma kodu soojustama.

Loe lähemalt spetsialistide selgitusi ja meie tehtud järeldusi müütidest:

  • Soodsaim soojustusmaterjal on see mille paki hind on madalaim?
  • Mida paksem tuuletõke seda parem
  • Puistevill on parim lahendus pööningule?
  • Klaasvill põleb?
  • Kivivill on parem kui klaasvill?
  • Kivivill on tulekindel?
  • Klaasvill sügeleb rohkem kui kivivill?
  • Isover on soojapidavam kui muud klaasvillad (soojustusmaterjalid)?
  • Tihedam vill on soojapidavam?
  • Kivivill on soojapidavam kui klaasvill?

Soodsaim soojustusmaterjal on see mille paki hind on madalaim

Juba mõned aastad tagasi hakkasid tootjad kasutama alatut nippi ning tehti tootepakid suuremaks ning toodet pandi sisse vähem. Pakendil oli küll väike kiri mitu milliliitrit purgis on kuid seda ei jälginud keegi. Sarnane olukord on ka soojustusmaterjalide valdkonnas, kuna erinevatel tootjatel on erinev tootmis ja pakendamistehnoloogia, on ka pakendamine erineva tasemega. Kergvillade puhul võib erineda samasuure pakendi maht erinevatel tootjatel 3 korda. Ehk kui ühel tootjal on pakis 10m2 siis teisel tootjal võib olla väliselt samasuures pakendis 30m2. Eriti osavad pakendajad on Knaufi tehase masinad, mis suudavad kohati pakendada tooteid 7 korda väiksemasse pakendisse, siinpuhul on oluline, et pakendi avamisel ka lubatud kuupmeetrid kätte saadakse.

Järeldus: Toodete pakihind on petlik ja eksitav. Ostmisel tuleb järgida, kui palju toodet on ühes pakis. Lihtsalt selgitatuna siis võiks võrrelda veepudeliga, et palju maksab pudel vett? Vett müüakse 0,33cl kuni 10L pakendites, et kui palju kaupa tähendab siis pudel vett? või pakk villa? - kogust selle ühikuga mõõta ei saa vaid saab teada tükkide arvu. Täna on kaupmeestel kohustus kuvada hindade juures ka ühiku hind ehk mitu eur/m2 maksab ning see on väga hea indikatsioon mida jälgida.

Mida paksem tuuletõke seda parem

Tuuletõke on oluliselt kallim kui kergvillad ning üldjuhul kehvema soojapidavusega kui kergvillad. Isoveri RKL on väga hea soojapidavusega, kuid meeletult kallid võrreldes samaväärsete kergvilladega ning kallis isegi kui PIR plaadid. Seega mida paksem on tuuletõke, seda enam kasutab ta olulist ruumi konstruktsioonist ja tõstab ostja jaoks hinda.

Järeldus: Mõistlik on kasutada võimalikult õhukest tuuletõket, mis täidab oma funktsiooni ja säästa raha ning teha konstruktsioni osa soojapidavam.

Puistevill on parim lahendus pööningule

Puistevilla paigaldatakse spetsiaalse masina abil, mis puhub kottidesse pressitud villatootmise jäägid kohevaks puisteks puistatavale pinnale. Puistevilla soojapidavus on halvem kui tavalistel plaat ja rull soojustusmaterjalidel ning võib olla 0,044-0,050 W/mK või kehvem. Meie müüdav Ursa Granulo on üks parimaid 0,038W/mK, kuid sellegi poolest ei oleks see kindlasti meie esimene valik. Kui plaat ja rull soojustusmaterjalide puhul teevad tootjad igapäevaselt tööd tootearendusega, kuidas villakiudude kvaliteeti tõsta (paisumine, soojustusomadused, pakendamine, taastumine), siis puistevill on tootmisjääk, mille kiud on korduvtöötlusega kahjustatud. Puistevilla puhul mängib palju rolli ka paigaldus ning kui paigaldajad optimeerivad villakogustega siis võib tulemuseks olla veelgi kehvem soojapidavus. Puistevillal puuduvad tehniliste näitajate poolest igasugused eelised, peamine põhjus miks puistevilla üldse kasutatakse on raskesti ligipääsetavad kohad, mis vajavad soojustamist. Puistevill kaotab oma soojustusomadused koheselt kui puistevillale peaks rakendatama koormust (käimine, asjade kukkumine, mis iganes koormus). Puistevill on kergemini lendlev kui mis iganes plaat ja rull soojustusmaterjal.

Järeldus: Puistevillaga soojustamist peaks kaaluma, kui teiste soojustusmaterjalide paigaldus pole võimalik ligipääsetavuse tõttu, kuid võimalusel kasutada enamlevinud rull või plaatmaterjali.

Klaasvill põleb

Mittepõlevad materjalid kuuluvad klassidesse A1 ja A2, osaliselt põlevad klassidesse B, C, D ja E ning materjalid, millele ei esitata mingisuguseid nõudmisi, klassi F. Eestis müüdavatest katmata mineraalvilladest (klaasvillad ja kivivillad) kuuluvad kõik klassi A1, see tähendab, et tooted vastavad kindlatele nõuetele ja kindlasti ei saa A1 klassi toode põleda. Klaasvill sulab teatud temperatuuri juuures sõltuvalt tootest (300-600 kraadi) kuid ei põle, kui ta kuulub A1 klassi. Hetkel võib väita, et kõik tuntud klaasvillad Eesti turul kuuluvad A1 tulekindlusklassi.

Järeldus: Klaasvill kuulub tuleohutusklassi A1, seega klaasvill ei põle vaid sulab kõrgel temperatuuril.

Kivivill on parem kui klaasvill

Sõltuvalt soojustusmaterjalile esitatavatest nõuetest (soojajuhtivus, helipidavus, survetugevus, tulekindlus) tuleb valida ka vastavate sobivaimate parameetritega soojustusmaterjal. Üldjuhul sõltuvalt tootmislikest iseärasustest on tihedad soojustusmaterjalid soodsamad toota kivivillast ja klaasvilla kasutada väiksema tihedusega soojustusmaterjalidena. Kuid see ei tähenda, et väiksema tihedusega soojustusmaterjalid oleksid kehvema soojapidavusega, tihtipeale vastupidi. Sõltuvalt materjalide eripäradest ja tootmiskuludest on Professionaalsed tulekaitse villad üldjuhul kivivillast, kuid ventilatsiooni isolatsioonis esineb ka tulekindlamaid klaasvillasid. Katusel ja põrandal, kus on oluline materjali survetugevus on maailmas enamlevinud kivivill, meil Eestis kasutatakse väga palju ka klaasvilla nii valupõrandatel kui ka katustel. LIsaks on Eestis laialt levinud EPS ja nüüd ka PIR kasutamine nii katustel kui ka põrandatel. Katustel tehakse nö. võileva konstruktsioon, et alus ja pealiskiht on klaasvill või kivivill ning keskel on EPS või PIR. Kergvillade puhul, mis on enam levinud tavatarbijate seas on määravaim soojajuhtivustegur (lambda) ehk kui hästi peab antud materjal sooja. Soojapidavuselt tuleb tunnistada, et tooted on täiesti võrdväärsed, viimasel ajal klaasvilladega tehtud tootjatepoolsed arendustööde tulemusena on klaasvilladel laiem sortiment ning ka lõpptulemusena parema soojapidavusega kergvillasid. Kivivillade laialtlevinud soojajuhtivus on 0,035-0,039W/mK. Mida väiksem number seda soojapidavam on soojustusmaterjal. Klaasvillade puhul on laialtlevinud soojajuhtivus 0,032-0,044W/mK. Kui tihedate toodete puhul on klaasvill ja kivivill samast hinnaklassist siis kergvillade puhul on klaasvilla hinnatase tunduvalt soodsam.

Järeldus: On vale väita, et üks on parem kui teine, soojustusmaterjalide valikul on olulisimad tehnilised parameetrid, milledest lähtuvalt saab otsustada vastava materjali sobivust ning kui on mitu valikut, siis milline oleks sobivaim. Kindlasti tuleb võtta ka lõpparvestusse tootehind. Tavaelust võiks tuua näite, et Mercedes on parem kui Audi, aga tegelikult on mõlemal omad tugevused ja omadused on suhteliselt võrdsed kui kasutada võrdväärseid mudeleid, sõltuvalt olukorrast ning lõppkokkkuvõttes kasutajamugavus mängib ka rolli ja seda me juba teame mida eestlased maitse üle vaidlemise kohta arvavad.

Kivivill on tulekindel

Kivivillad on A1 klassi kuuluvad mineraalvillad, täpselt nagu ka klaasvillad. Tulekindlus näitab kuidas toode kätub tulekahju korral, kui tulekahju on jõudnud põlemisfaasi ja seda iseloomustab TULEPÜSIVUS. Tulepüsivus on aeg minutites, mille jooksul tarind peab täitma oma ülessande: säilitama kandevõime (R), tiheduse ja terviklikkuse (E), või isolatsioonivõime (I). Näiteks tähis REI 60 tähendab, et nimetatud tingimused peavad olema täidetud 60 minuti jooksul. Tihti peale kasutatakse ka ainult ühte või kahte antud täistest E30 või I60 vms. Kõrge TULEPÜSIVUSEGA on ainult väga spetsiifilised kivivillad ja sedagi etteantud ajajooksul ja teatud töötemperatuuridel. Juhime tähelepanu asjaolule, et kui tulekahju tekib ruumis, kus on palju F-klassi materjale ja kuhu õhk pääseb vabalt, ei pruugi piirete tulepüsivusklassidel enam tähtsust olla, sest tulekahju lahvatus lööb piirded laiali. Mingi ajamöödudes ning teatud temperatuuridel sulavad kõik isolatsiooni materjalid.

Järeldus: Kõik katmata mineraalvillad on mittepõlevad ja kuuluvad klassi A1. Tulepüsivad mineraalvillad on spetsiaaltooted ning tulekindlateks saab kutsuda ainult väga spetsiifilisi tootjapoolt selleks ettenähtud tooteid, millel on vastavad tulepüsivusnäitajad mõõdetud ja sertifitseeritud. 

Klaasvill sügeleb rohkem kui kivivill

Nii klaas kui ka kivivill koosnevad peenikestest kiududest, mille väiksed osakesed ärritavad nahka ning tekitavad sügelust. Klaasvilla lõikamisel eraldub vähem tolmu kui kivivilla lõikamisel, sest kivivilla tihedus on suurem ning sama pikkusega lõigete juures eraldub seega kivivillast tolmu rohkem. Kui eraldub rohkem tolmu siis saab ka väita et on rohkem osakesi mis tekitavad sügelust ja mahaärritust. Villade lõikamisel jääb villade sisse tolm ja pisikesed osakesed mis põhjustavad nahaärritust ja sügelust. Tänapäeva klaasvillad on hoopis midagi muud, mis olid kunagi "veneajal", kui klaasvillaga kokkupuude võis jääda eluks ajaks meelde. Tänapäeva klaasvillad on vägagi nahasõbralikud ja sügelevad vähem kui kivivillad. Suurim põhjus on selles, et tänapäeva soojustusmaterjalid on palju vähem tolmavad ning seega ka vähem ärritust põhjustavad. Enamikel tootjatest on ka sügelemisvabad materjalid olemas, kuid nende hind on hetkel liiga kõrge. Sügelemisvaba on polüester soojustus, mis on tava soojustusmaterjalidest umbes 2 korda kallim, kuid nagu mainitud sai siis suurimate villatootjate toodangu kvaliteet on läinud järjest paremaks ning soojustusmaterjalid põhjustavad üha vähem ärritust. Selles osas on kahtlemata. Tänapäeva klaasvillad on vastavalt EU nõuetele biolahustuvad organismis sissehingamisel ja mitmed tootjad kasutavad naftabaasil toodetud sideainepuhul looduslikust toormaterjalist toodetud sideainet.

Järeldus: Klaasvill põhjustab nahaärritust ja sügelust tõesti, kuid kuna klaasvill tolmab vähem kui kivivill, siis põhjustab klaasvill vähem sügelust kui kivivill. Tänapäeva tehnoloogiate juures on soojustusmaterjalide põhjustatud nahaärritus kordades väiksem ning tervist säästvam (biolagunevad peavad olema kõik EU standarditele vastavad kergvillad) kui oli seda aastad tagasi ("veneaegsel klaasvillal"). Soojustamine villadega põhjustab naha ärritust, kuid see on mööduv peale lahtise veega pesemist ning riiete vahetust. Ka riided on peale pesu taas mitte ärritust tekitavad.

Isover on soojapidavam kui muud klaasvillad (soojustusmaterjalid)

Soojustusmaterjalide soojapidavust näitab toote soojajuhtivustegur, lambda, mitte tootja nimi, materjal või kaubamärk. Kui rääkida konkreetsest kaubamärgist Isover, siis kahtlemata on tegu Eesti turul tuntuima kaubamärgiga klaasvilladest, millest võib olla tekkinud vale arusaam, et tegu on ka soojapidavaima soojustusmaterjaliga. Isoveri vastava klassi tooted on täpselt sama soojapidavad kui kõikide teiste tootjate sama soojusjuhtivusteguriga tooted. Ursal on klaasvilla toode lambdaga 0,032W/mK, PIR plaadid on soojajuhtivusteguriga 0,022W/mK, vaakumpaneelid on soojajuhtivusega 0,007W/mK ei saa kuidagi väita et Isover on soojapidavaim soojustusmaterjal või isegi mitte soojapidavaim klaasvill. Soovitaks mitte lasta ennast petta reklaamsõnumitel ning jälgida lisaks paki hinnale, palju on toodet pakis, ning mis on antud materjali soojajuhtivus.

Järeldus: Isover ei ole soojapidavaim soojustusmaterjal ja ei ole ka soojapidavaim klaasvill vaid isover on bränd, kes toodab klaasvillasid. Soojapidavust näitab toote soojajuhtivustegur, mida väiksem see on seda soojapidavam on materjal. 

Tihedam vill on soojapidavam

Villa tihedust mõõdetakse tegelikult alates 50-60kg/m3 üldehituses ja kõikidel tehnilistel isolatsioonimaterjalidel, mis on juba tihedamad villad ning mida kasutatakse spetsiilfilistes konstruktsioonides kus on oluline survetugevus, tulepüsivus, koormustaluvus, sammumüra, paine jms. Kergvillad mille tihedus on 9-30kg/m3 on tihtipeale isegi soojapidavamd kui tooted mille tihedus on üle 120kg/m3. Võtame näiteks paroci tooted Paroc Extra tihedusega ~30kg/m3, soojajuhtivus 0,036W/mK, Paroc ROS50, tihedus 130kg/m3 soojajuhtivustegur on 0,038W/mK. Isoveri toodete tihedus on rullidel alates 10-12kg/m3 ja plaatidel alates 15kg/m3. Taas ei saa väita, et tihedus oleks kuidagi võrdelises sõltuvuses soojajuhtivusega, pigem vastupidi, et soojajuhtivustegur lainetab paremaks/halvemaks toote tiheduse muutumisel.

Järeldus: Toodete tihedus ei ole näitaja, soojapidavust näitab soojajuhtivustegur. Tihedam toode võib olla soojapidavam, kuid tihtipeale on vastupidid, et väiksema tihedusega toode on soojapidavam.

Kivivill on soojapidavam kui klaasvill

Nagu eelmises punktis on selgitatud siis soojapidavust näitab soojajuhtivustegur, mitte tootja nimi, toote nimi või midagi muud. Eesti turul on kergvilladest parima soojapidavusega kivivill Paroc Extra Plus 0,034W/mK, aga seda toodet ei hoia isegiParoc ise oma laos sees. Parima soojapidavusega klaasvill on 0,032W/mK, ehk selle info alusel on hetkel saadaolevatest materjalidest klaasvill soojapidavam kui kivivill.

Järeldus: Kui vägisi otsus teha, siis hetkel saadaolevatest kergvilladest on parima soojajuhtivusega hoopiski klaasvillad ning võime ka väita, et klaasvillad on soodsamad.

 



Seotud tooted